Endel Vaherma iseendast aastal 1989

Sündisin Kolga-Leesi kalurikülas 1916. aasta 25. jaanuaril. Perekonnas oli juba enne mind üks poiss ja kaks tüdrukut ja peale mind sündis veel üks poisslaps.

1923. aastal paiskas üks õnnetu juhus meie perekonna laiali. Isa hukkus granaadiplahvatuses.

***

Olen hakanud 1930. aastast seltside tegevuses osalema ja mängisin esmakordselt kaasa Jakob Mändmetsa näidendis „Metsavahi maja“ – 6. jaan. 1931.

***

1945. a juhendasin ainsa „kodanliku“ aegse seltsina edasi töötama jäänud Kuusalu Valla Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu peoks näidendi õppimist. Seda seepärast, et teisi targemaid ei olnud. Olin Eesti Vabariigi ajal näitejuhtimises õpetust saanud vastavat haridust omava kohaliku näitejuhi Ants Laarsi näitetrupis.

ENDEL VAHERMA LAVASTUSED

Endel Vaherma lavastas 42 aasta jooksul (1945 kuni 1987) kokku 53 näidendit, mida mängiti kokku üle 225 korra. Ise mängis ta kaasa 38 lavastuses. Tema hinnangul olid sellel perioodil tähtsamateks lavastusteks:

• 1947.a Juhan Liiv                  „Nõia tütar“
• 1947.a August Kitzberg      „Neetud talu“
• 1947.a Tõnis Braks           „Metsakollid“
• 1948.a Hugo Raudsepp      „Tillereinu peremehed“
• 1949.a Joh. Semper           „Murrang“
• 1956. a Tammsaare-Särev       „Kõrboja peremees“
• 1958.a Agapettus                  „Patuoinas“
• 1974.a Vambola Rähni            „Kadunud mehe saladus“ (vabariikliku ülevaatuse III koht)
• 1986.a Villem Gross                „Väikesed kirjud liblikad“
• 1987.a Ardi Liives                   „Sikud ja lambad“

---

E. Vahermad puudutava materjali koostas Menda Kirsma