Inime on patune, ei saa õndsaks, ei võigi saada, nii patune, tahab, aga ei saa, võib-olla ei tahagi. Taevas tahab teada, kas tahab või ei taha, kas võib või ei või …
Anton Hansen Tammsaare viimaseks jäänud romaani “Põrgupõhja uus vanapagan” instseneeris ja lavastas Tõnu Tamm, kellele see on kümnendaks lavastuseks Kuusalurahva Teatriga.
Kui kirjanikult 1939. aasta lõpus küsiti, mida on kirjanik tahtnud öelda oma viimase, Tammsaare senise realistliku stiili taustal üsna mõistatuslikult mõjuva romaaniga, olla kirjanik muianud ja vastanud, et mitmed talle väga lähedased inimesed olla raamatu lugemise järel leidnud, et kirjanik on hulluks läinud. “Jah, võib-olla esiotsa teile tundub, et selle raamatu autor on hull, kuid edasi lugedes te jõuate veendumusele, et selle lugeja on hull,” oli Tammsaare tsiteerinud oma vastust neile lugejatele. “Ja kui te veel edasi loete, siis peaks teile selge olema, et terve maailm on hull.”
Lavastaja ise on arvanud ligi pooleteise aasta jooksul küpsenud tüki kohta järgmiselt: “Põrgupõhja on Tammsaare viimane romaan, otsekui tema kokkuvõte elust üldiselt.
Oleme harjunud seniste prototüüpidega, et Vanapagan on hiiglase mõõtu, karvane ja lihtsameelne lollike, Ants aga väikest kasvu ahne kavalpea. Romaani üle lugedes avastasin, et lugu võtab karikatuursel kujul kokku kogu Tammsaare loomingu. See on lugu kahest mehest.
“Tõe ja õiguse” esimeses osas, ütleb Vargamäe Andres: “Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus.” Põrgupõhja Jürka aga küsib endalt kogu aeg: “Kas maa peal inimesen on võimalik õndsaks saada?”.
Ka ei ole Pearust Kaval-Antsuni palju samme.”
Põrgupõhja Jürka rollis on Kaupo Rüütsalu. Kaval-Antsu osas Kaupo Parve. Etenduses lööb kaasa peaaegu terve Kuusalurahva Teatri trupp – kokku 14 inimest.
Etendus on kolmes vaatuses, kahe vaheajaga ja kestab umbes 3,5 tundi
Esietenduse arvustus “Kuusalurahva Teater mängib „Põrgupõhja uut Vanapaganat“” ajalehes “Sõnumitooja” (autor Ülle Tamm, 27.02.2020)
Fotod esietendusest. Pildistas Raul Valgiste (Kuusalu Kroonika)
teater.kuusalu.eu 