Kuusalurahva Teater on seltskond rõõmsameelseid inimesi, keda ühendab kirg näitemängu vastu ning kes soovivad seda ka teistega jagada.
Ehkki näitemängu on Kuusalus tehtud siinse rahvamaja rajamisest (1905. aastal) saati ning isegi varem (esimesed teated harrastusnäitlemisest Kuusalu kihelkonnas on aastast 1884), peame oma sünniaastaks aastat 1996, millest alates oleme tegutsenud vahet pidamata.
Nende kahekümne aasta jooksul on meid juhendanud Ellu Puudist, Vendo Peebo, külalislavastajana ka Saima Kallionsivu (Merivoo), Õie Alt ning Eneli Sepp ning nüüd Tõnu Tamm, kelle tulekust (2011) saadik tegutseme praeguse nime all.
Tõnu käe all on tänaseks (2020. jaanuar) valminud kümme lavastust:
- Edward Albeerahast või õigemini sellega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest kõnelenud must komöödia „Kõik aias“, mis esietendus 2012. aasta kevadel.
- aastal tõime lavalaudadele Soome näitemänguklassikasse kuuluva Maria Jotunikirjutatud ning armastuse keerdkäikudest kõneleva külajandi „Mehe küljeluu“.
- Kolmandana valmis prantsuse näitekirjaniku Marcel Aymeesatiiriline, ostetavat õigusemõistmist pilav näidend „Teise mehe pea“, mis esietendus Kuusalu rahvamajas juunis 2014 ning mis sai 2016. aasta oktoobrikuus Harjumaa Harrastusteatrite festivalil laureaadi tiitli.
- aasta maikuus valmis meil peamiselt Eesti luuletajate (Runnel, Arder, Alver) loomingul põhinev ning lavastaja Tõnu Tamme poolt ritta seatud lõbus luulekohviku vormis lugu „Raske on rõõmuta elada“
2016. aasta oli teatrile eriti esietenduste rohke, sest sellel aastal tähistasime oma 25-aastast „juubelit“
- Aprillikuus sai valmis Andrus Kivirähukahevaatuseline jant “Uljas Neitsi”, kus astusid üles ainult naised,
- Juunis Indrek Harglakahevaatuseline krimidraama “Testamenditäitjad”, kus lisaks Kuusalurahva Teatri näitlejatele lööb kaasa ka Draamateatri näitleja Mari Lill ning
- Oktoobris Soome näitekirjaniku Tauno Yliruusiühevaatuseline kriminull “Mängumõrv”, kus mängivad ainult meie mehed, teiste seas ka lavastaja Tõnu Tamm.
2017. aastal tahtsime samuti hammustada eriti suurt „tükki“ – meie impressaario Ennu eestvedamisel valmis Tõnu 75. sünnipäevaks topeltplaat „Küll mõni poiss võib ilus olla“, kus juubilar koos oma sõbra Kaarel Kilvetiga uuemaid eesti rahvalaule laulab. Kõik lood olid „lindistatud“ juba 1970-del, kui Tõnu ja Kaarel veel täitsa „poisikesed“ olid.
Impressaario pealekäimisel koostas Tõnu laulukava, mis sai pealkirjaks „Armastus, Pulm, Abielu ehk Tulusaks Juhatuseks ja Lõbusaks Ajawiiteks Noore-Rahwale“, kus lauldaks samu laule, mis plaadil ning vahetekstidena kõlavad tekstid XIX / XX sajandi vahetusel ilmunud eneseabiõpikutest, mille pealkirjad kõnelevad iseenda eest: “Abielu Katekismus ehk Üleüldised märkused ja arwamised selle kunsti kohta, kuidas abielus õige õnnelikuks saada” (Viljandi 1909); “Armastus, kihlus, pulm ja abielu ehk Nõuandja armastajatele naesterahwastele” (Pärnu 1908); “Kuidas omandan ma Meeldiwat wälimust ja head ümberkäimist? ehk Juhatus, kuidas isiklikkusid wigasid ja puudusi parandada” (Pärnu 1909); “Kunst elada, armastada ja armastatud saada ehk Tulusaks juhatuseks ja lõbusaks ajawiiteks noore rahwale kirjutatud” (Rakvere 1895) ja “Saladus, kudas neidude südameid ära wõita” (Viljandi 1906).
Kahjuks ei saanud lugu Tõnu sünnipäevaks lavaküpseks ning esietendus toimus 2018. aastal – Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaga samal ajal.
2018. aastal leidis aset veel ka teine esietendus – novembris, mil impressaario Enn oma esimest juubelit tähistas ning selle puhul oma külaliste ja ka laiema üldsuse ees Andrus Kivirähu monoetenuse „Aabitsa kukk“ Maunona. Ka sellele lavastusele omistati 2019. aasta oktoobrikuus Harjumaa Harrastusteatrite laureaadi tiitel.
Sama aasta sügisel alustasime proove ka meie järjekorras kümnenda lavastusega Tõnu käe all – Anton Hansen Tammsaare viimaseks jäänud romaani „Põrgupõhja uus vanapagan“ instseneeringuga, mille koostajaks on Tõnu ise. Kahjuks ei saanud see tükk 2019. aastal valmis ning esietendus leidis aset 2019. aastal samuti Eesti Vabariigi 102. sünnipäeva eelõhtul Kuusalu Rahvamajas.
teater.kuusalu.eu 