HARRASTUSTEATRI ALGUS KUUSALU KIHELKONNAS

Teadaolevail andmeil mängiti esimene näitemäng Kuusalu kihelkonnas 1884. aasta küünla­päeval Haras, kui etendus ühe Saksa näitekirjaniku eesti keelde tõlgitud ja mugandatud näidend „Kosja kaup“

01-kuusalu-naitering-koos-loo-naitlejatega-19220069Regulaarselt hakati Kuusalu kihelkonnas näitemängu õppima 1892. aastast, kui alustas tööd Kuusalu muusikaselts. Esineti peamiselt Tsitre mõisa suveteatris, mis muutus 20. sajandi alguses tegutsenud seltside armastatuimaks pidude kor­ral­damise kohaks. Tuntumatest näitemängudest lavastati siin näiteks Eduard Vilde näidendit „Vigased pruudid“.

Eriti populaarsed olid Soome näitekirjaniku Minna Canthi näidendid. Neid toodi lavale kohe mitu tükki järjest – „Rohila talus“, „Murdvargus“ jt.

1905. aastast hakati näidendite mängimiseks kasutama Kuusalu karskuse seltsi „Seeme“ sama aasta lauritsapäeval valminud hoonet (praegune Kuusalu rahvamaja).SONY DSC

Uue lehekülje Kuusalu harrastusteatri ajaloos pööras 1920. aastal Kuusalu küla Kapa talu perepoja Gustav Abrethali initsiatiivil asutatud Ülemaailmse Eesti Noorsoo Ühenduse Kuusalu osakond, mille eestvedamisel toodi lavale näidendid „Suured vaimud“ ja „Kalevi kojutulek“.

Samas asutati ka näitemängukursused Karl Otto (Kaarel Aluoja) juhendamisel, kes ise õppis samal ajal Tallinnas Paul Sepa draamastuudios.

Õpitavaks näidendiks valiti A. Kitzbergi „Enne kukke ja koitu“, mille esietendusest kujunes kohalikus kultuurielus suur­sünd­museks.

02-libahundi-tegelased-kuusalus-192100711922.a aasta sügisest hakkas Kuusalus näitejuhtimisega tegelema teine Paul Sepa stuudio õpilane Ants Laars, kellest tema kaasaegsete hinnangul sai Kuusalus alguse tõeline kunstiline näitemäng. Etendusid A. Kitzbergi „Libahunt“, „Kauka jumal“, „Neetud talu“, H. Raudsepa „Mikumärdi“ ja „Vedelvorst“, E. Vilde „Pisuhänd“ (ülemine foto), T. Pakkala „Parvepoisid“ ja Feliks Tuli (H. Vuolijoki pseudonüüm) „Hulkuri valss“.

03-naitemangu-tegelased0072

Pärast teist maailmasõda alustas Kuusalu rahvamaja juures esimesena tööd näitering Johannes Roolaidi juhendamisel. Samast ajas asus näiteringi juhendajana tegutsema ka Endel Vaherma.


Ülevaade on koostatud 1984. aastal ajalehes „Harju Elu“ ilmunud artikli „Näitemängusajand“ põhjal. Autorid Marika Lenk ja Agu Veetamm. Fotod Kolga muuseum

Advertisements