Kuusalurahva Teatri lavastus „Kogu aeg tuleb nutt peale ehk sinna, kuhu Peeter sülitas“ on TERJE VARULI dramatiseering URMAS VADI ja FERNANDO PESSOA loomingu põhjal.

Möödunud nädala kolmapäeva, 23. juuli õhtul kogunes Kolgaküla rahvamajja Kuusalurahva Teatri esietendusele saalitäis rahvast vaatama Terje Varuli uut lavastust „Kogu aeg tuleb nutt peale ehk sinna, kuhu Peeter sülitas“. Publikut oli Tallinnast ja Tartust, Kehrast ja mitmelt poolt Kuusalu vallast.

„Olin ehmunud, kui nägin täissaali. Kohal oli ka kirjanik Urmas Vadi, kelle raamatu „Elu mõttetusest“ lugusid dramatiseeringu kirjutamisel kasutasin. Ta ütles pärast etendust näitlejatele kiidusõnu ning oli rahul, kuidas tema kirjutatu on põimitud Portugali luuletaja ja proosakirjaniku Fernando Pessoa teose „Rahutuse raamat“ tekstidega. Olin Urmas Vadilt varem saanud nõusoleku ta loomingu kasutamiseks. Vadi on väga hea lühilugude kirjutaja, need on otsekui lavalised lood, nagu näitlejate dialoogidega,“ kommenteeris lavastaja ja dramatiseeringu autor Terje Varul.

Ta jutustas, et see lavatükk muutus proovide käigus palju ning lõpptulemus näitas, oligi hea, et nii kujunes: „Me väike neljaliikmeline trupp ütles, et tahaks mängida midagi tõsisemat ning näitlejaid võiks olla rohkem. Kui tükki kokku kirjutasin, olid kindlad tüübid rollidesse silme ees. Alustasime proovidega eelmise aasta septembris, kuid esimestel lugemistel osalenud näitlejatest pidid hiljem mõned kõrvale jääma. Elu ja olude sunnil oli seekord palju vahetusi. Tuli ümber mõelda, ka rolle liita. Helen Mikiveri kutsusin osalema, temaga olen koostööd teinud Kolga õpetajate näitetrupis. Reino Allipere soovitas kaasata lavastuse kavalehe autor Anu Karjatse. Reino esialgsest sõnatust rollist sai lõpuks sõnaline roll ja peaaegu kogu etenduse aja tuli tal olla laval.“

Lavastaja sõnul on tegu looga inimesest meie kõrvalt, kel on sügav hingemaailm, kuid elus pole ehk kõige paremini läinud: „Üldistatult on see tükk meist endist, meie ümber olevatest inimestest oma lihtsate rõõmude ja muredega. Eelkõige räägib lavatus armastusest. Mõnigi tuttav ütles pärast esietendust, et tundis ennast ära ühes või teises stseenis või öeldud lauses.“

Trupi senistest näitlejatest on Astridi, Egoni naise rollis Elvi Reinvald, Egonit mängib Mart Almers, haigla garderoobitöötajat Liisat Terje Multer. Kuusalurahva Teatri teisest trupist mängib Kaupo Rüütsalu kroonik Urmast ja Kalev Pallon Riinu elukaaslast Aini. Riin, Aini ja hiljem Kalle elukaaslane, on Helen Mikiver. Taksojuht Kalle rolli teeb Reino Allipere. Valgustajana aitab hiljuti Kõnnu Teise Küla Teatriga lavastuse teinud Juhan Kubu.

Terje Varul tunnustas näitlejate mängu: „Minu jaoks mängisid kõik näitlejad suurepäraselt, tegid terviklikud rollid, tõid esile inimese sisemise mina. Nad olid sõna otseses mõttes kogu etenduse aja kohal.“

Kolga kooli õpetaja Helen Mikiver rääkis Sõnumitoojale, et oli kohe nõus, kui Terje Varul kutsus kaasa tegema: „Enne koroonat tegime Kolga kooli õpetajate näitetrupiga Terje Varuli juhendamisel kolm lavastust, neljas jäi koroona pärast pooleli ja trupi tegevus seisma. Uuesti näitemängu teha on tore vaheldus, trupis on toredad inimesed. Urmas Vadi tekstid on nii lahedad ja intrigeerivad, annavad võimaluse laval lustida, tükk tahab selleks veel sissemängimist.“

Reino Allipere kõneles, et kooliõpilasena sai lavakogemuse laulusolistina, kuid lavastustes näidelnud varem polnud: „Elukaaslase Anu soovitusel läksin proovidesse appi, alguses asendasin neid, kes parasjagu ei saanud osaleda. Siis tehti mulle juba väike osa, pidin istuma ja ütlema viimase lause. Kui ühel meesnäitlejal tuli uue töökoha tõttu loobuda ja teine näitleja ei saanud ka enam kaasa teha, koondati nende rollid ühte tegelasse. Seega alustasime ühtmoodi ja lõpuks oli teistmoodi. Ma polnud elu sees näinud lavalt esinedes nii palju rahvast saalis, kuid endalegi üllatuseks oli ilma publikuta palju raskem mängida, vaatajate reaktsioonid andsid enesekindlust.“

Esietendusel käinud näitleja Mari Lill lausus, et etendus väga meeldis: „See oli omapärane ja teistmoodi, väga hästi jälgitav ja sümpaatne. Hästi kokku pandud ja näitlejad on tublid. Tore, et on ka uusi näitlejaid, keda varem pole näinud. Ja nii tore, et maal kultuurielu toimib.“

Kehra kodu-uurija Anne Oruaas nimetas esietendust otsekui kohalikuks kultuurisündmuseks: „Kolgaküla mälumängudes olen näinud korraga palju rahvast saalis, aga mitte kohaliku harrastusteatri etendusel. Näitlejad mängisid suurepäraselt. Helen Mikiver on mulle õpetajana tuttav, olen näinud teda ka flamenkotrupis tantsimas ning selles lavastuses kasutas osavalt neid tantsuoskusi ära.“

Lavastuse kavalehe autor Anu Karjatse: „Kolga lavastajatel Terje Varulil ja Juhan Kubul on oma fänniklubi, kes hindab nende kõrget loomingulist taset ja tahab lavastusi näha, sõidab kaugemalt kohale. Publikut oli seetõttu ka pealinnast ja Tartust ning aplaus kõlas muljetavaldavalt. Rõõmu teeb, et kirjanik Urmas Vadi tunnustas, et nii väikeses kohas selline kihvt lavastus.“

Terje Varul ütles, et järgmisena mängitakse uut lavastust Mustvees külateatrite festivalil, mis toimub 1.-3. augustini. Kuna seda tükki ei mahu mängima väiksemates rahvamajades, on sügisel plaanis teha etendusi veel Kolgakülas ja ka Kuusalu rahvamajas.

Artikli autor on Sõnumitooja peatoimetaja Ülle Tamm ja see ilmus 30.07.2025 ajalehes