Kuusalurahva Teatri selle hooaja esimene uuslavastus – Andrus Kivirähki „Uljas Neitsi“ on valmis!

See hooaeg on Kuusalurahva Teatri trupile kulgenud teisiti. Kui seniajani on kogu kambaga rassitud proovisaalis ühe lavastuse kallal, siis tänavu jaguneti sügisel kolme seltskonda, kes igaüks oma tüki kallal pusis.

Sisemises „võistluses“ osutusid kõige tublimateks naised, kelle „Uljas Neitsi“ on esimesena lavaküpseks saanud.

„Uljas Neitsi“ on just täpselt nii jantlik lugu kui te Kivirähki legendaarseid jutte (Rehepapp, Mees, kes teadis ussisõnu, Eesti Päevalehes ilmuvad följetonid jne) lugenuna ette kujutada oskate.

Neli põlist naismereröövlit on „ootamatult“ vanaks jäänud. Tegelikult pole nad juba viimased 20 aastat merele saanud ning elavad üksikul saarel paguluses.

Kellele pärandada oma laev Uljas Neitsi, mis on vaenlaste silmade eest peidetud salajasse kohta? Kellele jätta võitluslipp? Kes kannab edasi saareelanike mereröövimise iidset traditsiooni?

Õnneks on naised suutnud saarele sattunud juhusliku merehädalise abiga hankida oma üritusele pärija. Viktooria on juba varsti juba 20-aastane neiuke, aga pole ta näinud ei tormi ega verd. Tema pea on täis igasuguseid lugusid Kreeka antiikmütoloogiast ning ta tahab meresõidu ning röövimise asemel minna hoopis ülikooli ajalugu õppima.

Mereröövlipealik Tamaarale ei anna see rahu, sest tema arvates rikub kool tüdruku ära. Kooliskäinust ei saa Tamaara arvates iialgi tõelist mereröövlit. Tema ise hakkas omal ajal juba 15-aastaselt merd sõitma; 17-aastaselt lõi kõrtsis viis madrust õllekruusiga surnuks ning juba 20-selt sai endale puujala ning kanti ohtlikumate tagaotsitavate nimekirja.

Viktooria (bioloogiline) ema, endine mereröövlilaeva kokk Margareete tahaks aga lapsele anda veel aega kasvada, kuid Tamaara on resoluutne: “Ma hakkan surema. Kui kapten hakkab surema, peab kokk andma au ja ütlema “Just nii!”” Tüdrukule tuleb mereröövlielu nõksud selgeks õpetada enne kui hilja.

Et nina raamatus ringi käivast Viktooriast ikka õige pärija saaks, algab suur röövl¬romantika meelde tuletamine, milles löövad kaasa lisaks Tamaarale ja Viktooriale ka lahingutes silmanägemise kaotanud endine pootsman Brunhild ja aastatega ähmastunud mõistusega röövlimamsel Amaalie.

Loomulikult on oma, ja mitte vähetähtis osa ka pudelil kuulsusrikastest päevadest säilinud rummil.

Lavastaja: Tõnu Tamm. Osades: Elvi Reinvald, Inge Aun, Kerli Kuuspalu, Katrin Metsoja ja Ene Valdmann

Esietendus Kuusalu rahvamajas 11. mail 2016. aastal

Töö kahe ülejäänud lavastusega – Indrek Hargla „Testamenditäitjad“ ja Tauno Yliruusi „Mängumõrv“ – on veel täies hoos. Loodame need valmis saada mai lõpus või hiljemalt juuni alguses. Jälgige reklaami!

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s