Kuusalurahva Teatri 2018. aasta uuslavastus valmis Eesti Vabariigi 100 aastapäevaks ning esietendus Kuusalu rahvamajas 23. veebruaril.

Eelmisel sügisel tähistas Kuusalurahva Teater oma lavastaja Tõnu Tamme 75. sünnipäeva ning selleks puhuks kinkis trupp talle duubelplaadi “Küll mõni poiss võib ilus olla”, millel Tõnu koos oma kunagise lahutamatu kamraadi Kaarel Kilvetiga uuemaid eesti rahvalaule laulab.

“Plaati koostades tekkis mõte, et oleks tore neid laule ka ise laulda,” kõneleb Kuusalurahva Teatri impressaario Enn Kirsman. “Nii me selle jutuga Tõnu juurde läksimegi. Tõnu võttis vedu ning selle tulemust on nüüd kõigil võimalik nautida,” lisas ta.

Tegu on omaloomingulise lavastusega, mille on koostanud Kuusalurahva Teatri lavastaja Tõnu Tamm.

Näitemängu tekstilise osa koostamisel olid Tõnul abiks 19. sajandi lõpu / 20. sajandi alguse eneseabiõpikud, mille pealkirjad kõnelevad enda eest:  “Abielu Katekismus ehk  Üleüldised märkused ja arwamised selle kunsti kohta, kuidas abielus õige õnnelikuks saada” (Viljandis 1909); “Armastus, kihlus, pulm ja abielu ehk Nõuandja armastajatele naesterahwastele” (Pärnus 1908); “Kuidas omandan ma Meeldiwat wälimust ja head ümberkäimist? ehk Juhatus, kuidas isiklikkusid wigasid ja puudusi parandada” (Pärnus 1909); “Kunst elada, armastada ja armastatud saada ehk Tulusaks juhatuseks ja lõbusaks ajawiiteks noore rahwale kirjutatud” (Rakveres 1895) ja “Saladus, kudas neidude südameid ära wõita” (Viljandis 1906).

Säilitamaks Eesti kultuurilugu lasksime kõik eespool loetletud raamatud digitaliseerida, et huvilised nendega vabalt tutvuda saaksid. Raamatu pealkirjal klikkides saab igaüks soovitud teose enda arvutisse tõmmata ning selle sisuga põhjalikumalt tutvuda.

Ka tüki lavale seadmisel lähtus Tõnu möödunud sajandi alguse õhustikust ja näitlemise kommetest, millega tutvusime Adolf Rühka brošüüri “Lühike näitemängu õpetus” (Valgas 1904) abiga.

Lavastuses lööb kaasa peaaegu terve trupp – kokku 11 inimest. See on ühe vaheajaga ning kestab kokku pisut üle kahe tunni.

Esisetendusel käis kohal ka Kuusalu Kroonika (Raul Valgiste), kes valmistas sellest uudisloo:

ning Sõnumitooja ajakirjanik Ere Uibo tegi hulga fotosid (kliki et näha albumit) ja kirjutas 28. veebruari ajalehte arvustuse (kliki, et lugeda artiklit).