Kuusalurahva Teatrilt tuleb sel kevadel kolm uuslavastust, „Uljas neitsi“ on neist esimene.
Andrus Kivirähki näidendit „Uljas neitsi“ on mänginud professionaalsed näitlejad, tükki on lavastatud mitmetes rahvateatrites. Kuusalurahva Teatri lähinaabritest on seda teinud Läsna küla teatritrupp, hiljuti ka Raasiku näitetrupp Lustiring.
Ent Kuusalurahva Teatri versiooni tänapäeval üksikul saarel elavatest endistest naismereröövlitest tasub minna vaatama ka neil, kes on näidendit varem näinud ja looga kursis. Üllatus ja teatrielamus on kindel. Neli naist ja keskkoolineiu mängivad tõelise rõõmu ning lustiga vanaks jäänud mereröövleid ja röövlilaeva koka tütart. Väga hea rolli teeb Ene Valdmann, kes on peast veidi napaka endise tüürimehe Amaalie rolli lahendanud muljetavaldavalt. Nii vaheajal kui ka pärast etendust jagus pealtvaatajatel tema aadressil ülivõrdes kiidusõnu.
Ene Valdmanni Amaalie paterdab ettepoole küürakil, pomiseb, poriseb, sehkendab. Eriline on ka Amaalie hääl. Kui tema on laval, käib kaks tegevust korraga, publik peab suutma jälgida ja kuulata teiste tegelaste omavahelist dialoogi ning Amaalie toimetamisi.
Lavastaja abikaasa, näitleja Mari Lill, kes aastatel 2007 ja 2008 mängis Nargen Opera „Uljas neitsis“ Laulasmaal kokk Margareetat, kiitis Kuusalu esietenduse järel: „Amaalie oli täiesti vapustav, nii väljapeetud roll. Tõsiselt vägev, hästi mängitud, väga kihvt.“
Ene Valdmanni jutustas, et tuli sellise kujukäsitluse peale näidendi proovide käigus: „Kui lugesime teksti ette, vajus nii ära, motivatsioon kadus. Hakkasin mõtlema, et Amaalie peaks olema üks vastik vingupott. Sellest tuli hääl ja liikumine. Et roll käest ära ei läheks, mõtlesin edasi, mida selline vanainimene võiks veel teha, nii tulid kommilutsutamine ja muud väiksemad asjad Amaalie juures. “
Ka röövlipealikut Tamaarat mängiv Elvi Reinvald kiitis tütre mängu: „Huumorit on raske mängida. Ene on tubli, ise mõtles rolli selliseks, lavastaja toetas. Olin näinud teiste teatrite „Uljaid neitsid“, see kummitas kuklas ja oli veidi häiriv. Kivirähk on ju omamoodi vindiga. Mõtlesin, et niisugune röövlipealiku osa ei ole minu jaoks, ei inspireerinud, aga koostöös lavastaja ja teiste näitlejatega hakkas edenema.“
Kokk Margareetat mängib Inge Aun, kes on Kuusalurahva Teatris kaasa teinud ka lavastustes „Teise mehe pea“ ja „Raske on rõõmuta elada“.
Kaks uut näitlejat on Kerli Kuuspalu röövlimamslite tütre Viktooria ja Katrin Metsoja endise pootsmanni Brunhildi rollis.
Kerli Kuusapalu elab Anija vallas Härmakosu külas, õpib Kuusalu keskkoolis. Kui teatritrupp hakkas otsime noort osatäitjat, leiti ta kooliteatri lavastaja Saima Kallionsivu soovitusel.
Kerli Kuuspalu osaleb kooli näiteringis ja lausus, et proovides sai käia tänu oma vanaisale Heini Kuuspalule, kes sõidutas Kuusallu, ootas kuni kolm tundi ja viis tagasi koju.
Katrin Metsoja elab Tallinnas, on kaasa teinud Jõelähtme ja Neeme truppides. Kuusallu kutsus teda Kuusalurahva Teatri näitleja Enn Kirsman.
„Väga meeldib kogemus on Kuusalu trupis mängida. Kivirähk mulle väga meeldib, meil on sarnane huumorimeel. Tõnu Tamme proovi tuled rõõmu ja huviga, ei pabista, vaid soovid kuulda, mida ta räägib. Tõnu Tamm on professionaal, väga hea juhendaja,“ kõneles Katrin Metspalu.
Kui esietendus sai läbi, tänu- ja kiidusõnad kuulatud, lilled käest pandud, kostüümid seljast võetud, kogunesid „Ulja neitsi“ näitlejad ja Kuusalurahva Teatri teised trupiliikmed taharuumi, kus avati šampanjapudelid ning kõlasid lavastaja Tõnu Tamme tänusõnad: „Teadke, eelkõige mängisite iseenda rõõmuks. Suur tänu!“
Kuusalurahva Teatri lavastaja Tõnu Tamm põhjendas „Ulja neitsi“ valikut sellega, et juhtus nii – trupi naistele oli vaja sobivat tükki. Et leida kogu trupile rakendust, tuleb Kuusalurahva Teater sel kevadel publiku ette kolme uuslavastusega. Mõne nädala pärast on ainult meesnäitlejate mängitava ühevaatuselise kriminäidendi ning juuni keskpaigas täispika kriminulli esietendus. Esialgu oli plaanis panna naiste ja meeste näidendid kokku, teha üks pikk teatriõhtu, kuid lõpuks otsustati, et iga lavastust hakatakse mängima eraldi. Muidu kujuneks teatriõhtu nelja tunni pikkuseks.
Tõnu Tamm: „„Uljas neitsi“ on traditsiooniline lavatükk. Meestetükki mängime samuti Kuusalu rahvamajas, kuid mitte suures saalis, kus täpsemalt, las see jääb esialgu üllatuseks. Kriminulli tegevus on mitmel pool publiku keskel, et näitlejad saaksid kohanemisvõimalusi ja rakendada kujutlusvõimet, sest nagu elus ka, näitemäng käib igal pool.“
Millal ja kus „Uljat neitsit“ uuesti mängitakse, ei osanud lavastaja esialgu öelda, sest paar osatäitjat sõidavad mõneks ajaks Eestist ära.
Endine pootsman Brunhild (KATRIN METSOJA), mereröövlilaeva endine kapten Tamaara (ELVI REINVALD) ja kokk Margareeta (INGE AUN).
Loo “kaanefotol” on õpihimuline röövlimamslite tütar Viktooria (KERLI KUUSPALU) ja Ulja Neitsi endine tüürimes, praegu täiesti napakas Amaalie (ENE VALDMANN)
Autor ÜLLE TAMM, lugu ilmus 18.05.2016 Ida-Harjumaa ajalehes “Sõnumitooja”
teater.kuusalu.eu 