Laupäeval 24.11 ja pühapäeval 25.11 esietendus Kuusalu rahvamajas Andrus Kivirähu monoloog “Aabitsa kukk”, mille lavastas Tõnu Tamm ning kus ainukest osa – Mauno Truupi, meest kes on käinud tervelt kaheksa aastat esimeses klassis ning kelle ainukesteks ja tõelisteks kaaslasteks ning teenäitajtaks on tema aabits ja onu Paul – mängib Enn Kirsman.
Idee mononäidendi lavale toomiseks tuli Ennult, kes tähistas esietenduse nädalal oma esimest juubelit. Esimene etendus oligi tema kingitus oma külalistele, teine aga kanti ette juba avalikult.
Näidendi valimine ei olnud lihtne protsess. Üheskoos lavastajaga töötati läbi ligi paarkümmend mononäidendit – Krossist Kivirähuni, sekka ka mitmeid välismaiseid autoreid. Vaatamata kõigele langes lõplik valik “Aabitsa kuke” kasuks.
Lavastaja Tõnu Tamme sõnul see näitemäng teda esimesel lugemisel eriti ei kõnetanud, samuti häiris mõne aasta tagune Tõnu Oja poolt Draamateatri laval kehastatud Mauno.
Kahjuks (või õnneks) ei kõnetanud lavastajat ka teised kätte sattunud mononäidendid ning nii pöördutigi tagasi “Aabitsa kuke” juurde. “Alles pärast mitmendat lugemist sain aru kuidas seda tükki lavastama peab ning siis hakkas Mauno lugu minu jaoks elama. See ei ole mitte lihtsalt lugu ühest vähese aruga suurest mehest, vaid see on lugu tõest ja valest.”
Mis on tõde? Mis on vale? Mis on valetamine? Millal võib valetada? Millal peab valetama? Millal oled sunnitud valetama? Millal usud, et ei valeta, aga tegelikult valetad? Kas valetamine on tõe varjamine? Kes võib valetada? Kes usub, et ei valeta, aga tegelikult valetab? Kas valetatakse selleks, et kardetakse tõest ilma jäämist?
Me ei anna oma lavastusega neile küsimustele vastuseid. Teatri ülesanne polegi küsimustele vastata vaid pigem neid esitada.
“Loodan, et suudame vähemalt panna vaataja nende küsimuste üle mõtlema. Kes viitsib ja tahab, see võib ju meie mängust ja möllamisest mingit sõnumit või elujuhist otsida ja isegi leida. Kui ei leia, pole kah hullu,” lisas lavastaja.
Peaosalise Enn Kirsmani sõnul oli soov monolavastuses kaasa lüüa sama suur kui hirm, et ei suuda valitud materjalist üle käia. Eriti veel “Aabitsa kukest”, sest Tõnu Oja poolt ette pandud latt tundus olevat nii kõrgel, et selle alt sai ainult läbi joosta ilma et latt isegi võbelema hakkaks.
“Esimesed nädalad kulusid otsimisele kuidas olla võimalikult tesitsugune Mauno kui Tõnu Oja poolt kehastatu, sest ma ei soovinud olla koopia. Loodan, et lõpuks see vist siiski õnnestus ning minu Mauno ei erine Draamateatri omast mitte ainult vormilt (näitleja kogukuse) vaid ka sisult, aga eks publik peab sellele oma hinnangu andma.”
Näitleja tõdes, et poolteist tundi laval on nii füüsiliselt kui vaimselt väsitavad ning võrdles pingutust kui mitte Vasaloppeti, siis vähemalt Tartu suusamaratoni läbimisega. “Esietenduse järgsel ööl ei kiskunud üllatuslikul kombel krampi mitte lõuad – töö õpetajana on neid selleks piisavalt treeninud – vaid hoopis jalad, nagu oleks tõepoolest sõitnud läbi täispika maratoni”.
Kuusalurahva Teater on omandanud õigused mängida lavastust kahekümnel korral ning loodetavasti püsib see kavas vähemalt kahel järgmisel hooajal.
Fotode autor on Ergo Laansalu
teater.kuusalu.eu 