Hakkab saama meeldivaks traditsiooniks, et juulikuu kolmapäeval ootab Hirvlisse Paju Teatrisse tulijaid esietendus. Nii ka 15. juulil, kui Kuusalurahva Teater tuli publiku ette Toomas Kalli lühinäidendiga „Kerge usk ehk elu ise“.

Lugu koosneb üsna kallilikest neljast sketšist, milles kujutatakse „tavalist“ elu: esimeses tüütuid telefonimüüjaid, teises „imelisi tasuta“ tervendajaid, kolmandas pangalaenu võtmist ning neljandas raamatukoguhoidjate „igapäeva“.

Lugude süžeedes pole midagi konstrueeritut, seal, nagu pealkirigi ütleb, ongi „elu ise“, mida etendavad näitlejad Elvi Reinvald, kes lööb kaasa kõigis sketšides ning on ühtlasi ka tüki lavastamise idee „maale tooja“. Teda toetavad nii vaheldumisi kui kahekesi koos Terje Multer ning Pille Smirnova (Teise Küla Teatrist). Ekstra Paju Teatri etendusteks on truppi kaasatud ka Kalev Pallon, kes täidab piltide vahetused rahvaliku pillimängu ja lauluga.

Elvi Reinvaldi sõnul hakkasid Kalli tekstid talle oma eheduse poolest kohe meeldima: „Nendes on koomilisi, kurbnaljakaid ja äratuntavaid olukordi meie igapäevaelust, meist endist – elu ise oma veidruste ning probleemidega. Lugude vahele sai lisaks autori poolt kirja pandule täiendavalt pikitud veidi iroonilisi ja siduvaid tekste.“

Alguses tegid ühekandi „tüdrukud“ proove omal käel, kuid enne esietendust kutsusid appi Terje Varuli, kellelt tuli idee kaasata lavastusse elav muusika, mis loob meeleolu ning annab näitlejatele pisut rohkem aega ümberkehastumiseks ja -riietumiseks.

„Juubelis oleme laval täpselt sama koosseisuga, aga tükid on täiesti erinevad. Ka erinevad lavastajad. Juubel näitab pildikest kolme eaka õe argielust, nende omavahelisest suhtlusest, mälestustest, muredest ning väikestest rõõmudest. Laval mingeid suuri sündmusi ei toimugi. Peaks olema natuke kurb, natuke naljakas, aga kindlasti heatahtlik,“ arvas Elvi Reinvald kahe peaaegu järjest esietendunud loo võrdluseks.

Esietendust vaatamas käinud Koogil elav, Jõelähtme Lavagrupi kauaaegne kunstnik Katrin Tammesson leidis, et nähtu vastas pealkirjas lubatule, olles täpselt selline nagu elu ise ongi. „Kuusalu naised esinesid oma tuntud headuses, alati orgaanilised ja ehedad. Selline kerge meelelahutus, mille jooksul ei pidanud kordagi kellale vaatama. Lavastaja ees müts maha!“ kiitis ta truppi.

Järgmisel teatrikolmapäeval, 22. juulil, tuleb esietenduste kaskaadi pisike paus. Etendub Andrus Kivirähki „Vapper Keefir“, mille Kuusalurahva Teater on lahendanud nukunäidendina.

Trupi impressaario Enn Kirsmani sõnul ei maksaks lasta ennast eksitada terminil „nukunäidend“, sest tegemist on tõelise kogupere tükiga, mida sobib vaadata nii nelja aastasel lapselapsel kui kaheksakümnesel vanaisal, isast-emast rääkimata. „Eks igaüks vaatab ja näeb seda lugu oma vaatenurgast ja vastavalt oma elukogemusele. Kivirähule kohaselt on tekst selline, et ridade vahele on rohkem kirjutatud kui ridadele ning kui lapsed naeravad pigem laval nähtava üle, siis täiskasvanud seda, mida kuulevad.“ Kirsman lisas: „Kindlasti tasub tulla tükki Paju Teatrisse vaatama, viimati mängisime seda Kuusalus päris jaanuari alguses, millal järgmine kord, ei oska arvata“